oskusi ega teadmisi. Paul ja mõned tema kaaslased kõnnivad ühe jõe kaldal ja seda tehes näeavd nad teiselpool kallast prantslannasi. Kuna meestel on keelatud ületada jõe, siis teevad nad seda öösel ja lähevad prantslannadele külla. Paul sai sõjaväest puhkuse ja ta läheb tagasi pere juurde. Koju jõudes leiab Paul ema haigena voodis lamavana. Ta saab teada, et emal on vähk. Peale puhkust peab Paul minema koolitusele. Paul suundus tagasi rindele. Kahetsustundest, et ta sai puhata, on Paul nõus minema vabatahtlikult luurele. Luurel sattub ta üks prantslaste ja sakslate tule vahele ning ta varjab ennast mürsulehtris. Üks sattub sinna ka üks prantslane, keda Paul pussitab hirmust. Kahetsusest hakkab Paul prantslase eest hoolt kandma kuid lõpuks saab haavatud mees ikka surma. Paul pääseb lõpeks siiski mürsulehtrist sakslaste juurde tagasi. Katile, Paulile ja mõndadele meestele antakse ülesanne kaitsta üht küla. Majadest, mis külas
kestel korduvate intonatsioonide ja motiivide dramaturgiat ning muutis retsitatiivid nüansirikkaks muusikaliseks deklamatsiooniks. Leedi Macbethi uneskäimise stseen on neist üks impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest tegelasest kooridest on eriti haaravad soti pagulased, mõrtsukate triviaalne koori-staccato ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise
annaabi.ee 
