Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Nekrassov suri 1878. aastal. Talle saadeti meeletult poolehoiuavaldusi ja tänulikke kirju.
Nekrassov andis hävitava hoobi puhta kunsti positsioonidele. Tema luule kirjeldab kõiki
rahvakihte: aadlikest kõneleb ta viha, ametnikest iroonia, rahakodanlusest põlgusega, kuid
rahva elust kirjutab ta soojalt, nende kannatusist kirglikult valusalt ning pidulikult lihtsast
tööinimesest. Talunaisele elab Nekrassov nii haaravalt kaasa, kui seda pole keegi kunagi enne
teinud. Tema luules on kahetsusemotiive, et ta ei saanud oma rahvast paremini aidata.
Nekrassovi töödest on esikohal poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada?", mis on Vm
rahvakihtide entsüklopeediaks. Ta leiab, et hea on elada sellel, kes oma elu pühendab
võitlusele rahva vabaduse ja õnne eest.
Nekrassovi luule oli Lenini lemmik ja ta tsiteeris seda igas võimalikus kohas
Nekrassovi luules on palju kujutatud külarahvast, kes oma ülekohtu vältimiseks midagi ette
ei võta, vaid ootavad abitult mingit heategijat
annaabi.ee 
