E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Kas tahad?» Jaanus tänas lubamise eest ja tegi minekut.
Ta häbenes vanamehe ees oma äkilise teo pärast.
«Ütle mulle puhtast südamest,» küsis eremiit veel viimaks, «olid need sõbrad sulle tõesti
armsad?»
Jaanus pühkis jälle käega üle otsaesise, vaatas siis selgel silmal vanamehe otsa ja vastas
järsku: «Jah, olid, kuid mina ep olnud nende vääriline. Ei kõlba talurahval lossisakstega
sõprust pidada.»
«Vaat' see on targasti öeldud. Ega sa siis ka liiga ei kahetsegi?»
«Mis sest arutada? Mis läinud see läinud. Jääge jumalaga! Pean minema hobust taga
otsima.»
38
Eremiit, kellele otsekohese viisiga poiss tõesti meelepärast oli, surus lahkesti tema kätt.
«Ja minu juurde tuled?»
«Tulen küll, kui lubate.»
«Ja varsti?»
«Niipea kui mahti saan. Head päeva.» Jaanus läks. Vanamees vaatas talle järele ja .pomises
iseeneses: «Sellest poisist tahan ma veel midagi teha.»
Siis läks ta koopasse.
VII