1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE Käsitlusobjektide järgi jaguneb füüsika laias laastus mikro- ja makrofüüsikaks. Mikrofüüsika (tegeleb nanomeetriliste objektidega elementaarosakeste, aatomituumade, aatomite ja molekulidega, makrofüüsika makroskoopiliste kehadega, mis on uurija/inimesega lähedast mõõtu ja silmaga nähtavad. Mikrofüüsika on olemuselt kvantfüüsika. Kvantfüüsikale on iseloomulik tema objektide pidetus, diskreetsus (nt aatomi energiatasemed) ning dualism (kahetisus): nähtuste mõned aspektid kirjelduvad adekvaatsemalt osakestepildis, teised jälle lainepildis. Mõlemad aspektid täiendavad teineteist (täiendusprintsiip). Kvantfüüsika tekkis 19./20. sajandi vahetusel, jõudis õitsengule 20. sajandil (Planck, Einstein, Bohr, Heisenberg). Nanoobjektide loomuse tõttu saab kvantfüüsika opereerida üksnes protsesside/nähtuste tõenäosustega. Makrofüüsikat klassifitseeritakse vahel kui klassikalist füüsikat. Füüsikalise
• Niisiis on ajus mehhanisme ja võimalusi, mis intuitiivselt tunduvad olevat ebavajalikud või Arhetüüpsetel emotsioonidel on iseloomulik aju ärgastusemuster, eeskätt limbilistes lausa kahjulikud, ning mis ei ole mõistuslikult eriti hästi kontrollitavad struktuurides ja ajutüves. Emotsioonide neurobioloogia ja neuropsühholoogia väljavaated Emotsioonide kahetisus tuleneb evolutsiooni ja igapäevase elu ajaskaalade vastuolust • Emotsioonile eriomane neurobioloogia • Evolutsiooni käigus on tekkinud kiiresti talitlevad “emotsioonilis-motivatsioonilised” • Emotiivsed võrgustikud ajumehhanismid automaatsete, kiirete, sidusate ja otsesihitud adaptiivsete vastuste tarbeks
annaabi.ee 
