Muinasaeg ja selle periodiseering
Eestisse.
Järgneb viikingiaeg 800-1500.
Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest
Eestisse.
Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks.
Viikingiaja linnustes elati pidevalt. Linnustes ja nende juures olevates asulates tegeleti käsitööga.
Tavaelamud olid üheruumilised ristpalkhooned.
Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin
kahetervalised mõõgad.
Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega.
Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust.
Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud.
Matmisviisis toimusid suured muutused, hauapanustena hakati panema rohkelt relvi ja ehteid.
Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla.
Viikingiaegseid peitleide on leitud soodest.
Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid üldjuhul rahumeelsed, kuid 10