Arnold Schönberg
Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria ehk rida,
mis sisaldab valikulises järjestuses kromatilise helirea kõik kaksteist nooti. Tingimuseks on aga, et
ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud üksteist on kõlanud. Seeria ei asenda kunagi teemat,
see on vaid algmaterjal, millest meloodiline joonis ja kooskõlad tuletakse. Esimene rakendus toimus
1923. aastal, kui valmis ,,Viies klaveripalas" op 23 ning järgmisel aastal valmis Klaverisüit op.25.
Kaheteisthelilist seeriat võib kasutada põhimõtteliselt neljal kujul: esiteks algkuju, teiseks
tagurpidi ning kolmandaks peegelkuju ehk inversioon. Neljandaks kujuks on peegelkuju vähikäigus.
1930-32 komponeeris Schönberg suurt seeriatehnikas ooperit ,,Mooses ja Aaron". Vana Testamendi
põhjal helilooja enda kirjutatud libreto aluseks on mõistuspärane ja korrastud ning loomingulise ja
dionüüsosilise alge kokkupõrge. Filosoofiline tagapõhi pärineb Friedrich Nietzschelt. Muusikaliselt
annaabi.ee 
