Sõnad esinevad alati samas vormis, keeles ei ole lõpp- ega eesliiteid. Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendatakse nt. sõnade järjekorra ja intonatsiooni abil, aga selguse mõttes võidakse kasutada ka erilisi grammatilisi sõnu. juur e lihttüvi järgevustõenäosus- tõenäosus, et teatavale häälikule järgneb mingi teine teatav häälik jäänukmorf- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jääv element kahetasandimall- sobib ainult arvutil kasutamiseks, põhimõtteliselt kõigile loomulikele keeltele sobiv sõnavormide moodustamise ja tuvastamisprotseduur, kus vaheldusjuhtumeid kujutatakse ühelt poolt kui ühte häälikut puudutavaid automaatseid vaheldusi, teiselt poolt rühmitatakse sõnade tüved, tuletusliited ja muutelõpud sobivateks sektoriteks ja määratakse igale elemendile klass, millesse kuuluv osa talle järgneda võib.
annaabi.ee 
