Kiirendus –ja aeglustusrambrid on kasutaja poolt sätitavad. Lisaks sellele võimaldavad sujuvkäivitid dünaamilist pidurdust, lühiajalist väikekiirusel pöörlemist (kuni 120 s). Raske käivitustalitluse puhul (masina seisuhõõrde ületamiseks) saab rakendada ka löökkäivitusimpulsi (kick start). Firma ABB sujuvkäiviti on näidatud Joonis 7.1. Joonis 7.1. Firma ABB sujuvkäiviti [12] Tavaliselt koosneb vahelduvpingeregulaator kahesuunalistest (nt sümistoridest) või vastuparalleelselt ühendatud pooljuhtventiilidest (nt türistoridest). Pinget muudetakse türistoride (vt. punkt 3.8.3) tüürnurkade α juhtimisega, millega saavutatakse pinge madalam efektiivväärtus. Sujuvkäiviti ei muuda sagedust, seega ei sobi sujuvkäiviti kiiruse reguleerimiseks. Joonis 7.2 on näha, punktiirjoonega pinge muutumist võrgus ning sellest tekkivat elektrivoolu. Kui teatud momendil, nurk alfa, lülitatakse türistor sisse, siis langeb
Joonis 1.22 39 Maatriksmuundurite lülitused jagatakse samuti kaheks: otsesteks muunduriteks ja kaudseteks muunduriteks. Viimaseid tuntakse kui topeltsild- või kaheastmelisi maatriksmuundureid. Kolmefaasilise sisendiga ja kolmefaasilise väljundiga vahetu maatriks-sagedusmuunduri üldistatud skeem on näidatud joonisel 1.22, a. Selle jõusektsioonid koosnevad peamiselt kahesuunalistest ning kahepolaarsetest pooljuhtlülititest, mis paiknevad iga sisend-ja väljundfaasi vahel. Sellise ristpaigutuse korral ühendatakse koormuse klemmid toiteklemmidega vaheldumisi. Maksimaalset sagedust piirab siin vaid pooljuhtide lülitusvõime. Kuid faasinihked sisendpinge ja voolu vahel peavad olema juhitavad, kuid ei saa olla sama suured kui väljundis. Täiendavalt võib mainida, et pinge kuju ja sagedus on teineteisest sõltumatud. Kommutatsiooni
annaabi.ee 
