Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kahesilbilisteks" - 1 õppematerjal

600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast-Oma keel
2
docx

600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"

Indo- Euroopa keelte kohta läbi viidud uurimustest on teada lapse keele arengut mõjutab ka vanemate sotsiaalne taust. Kristi Toivanen väidab, et vanemad kasutavad lapsega rääkides hoidjakeelt eriti lapse esimestel elukuudel. Toivaneni arvates alahinnatakse last, kui temale suunatud kõne on ainult hoidjakeelne. Oma uurimuses on ta jälginud silpide arvu hoidjakeeles ja leidnud, et nii ühe- kui ka kolmesilbilised sõnad mugandatakse kahesilbilisteks ja et silbipiirile jäävad konsonandid on enamasti geminaatnasaalid või ­klusiilid. Ka S. Strömqvist ja K. Pajusalu on jõudnud samale järeldusele. Usa keeleteadlane Patricia Kuhl on oma hoidjakeeleuurimuses keskendunud intonatsioonile ning ta arvab, et ema titekeele omadused võivad aidata lastel aru saada nende keele sõnadest ja grammatikast. Eesti lastele suunatud kõne erijooni Artikli aluseks olev uurimismaterjal sisaldab kahe tunni jagu vestlust täiskasvanu ja

Filoloogia → Eesti filoloogia
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun