Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
Loomuõiguse sõnum õigusteadusele oli mitmetahuline, mis võimaldas igal leida sealt
endale sobivat. Oluline oli see, mida keegi loomulikuna all mõistis. Siin on alus erinevate, kohati
vastandlike käsitluste kujunemiseks, mis võimaldasid loomuõiguslike argumentidega legitimeerida
peaaegu kõike. Seega ei ole kohane rääkida ratsionalistlikust loomuõigusest kui ühtsest õpetusest.
Lähtudes P. Caroni seisukohtadest, võib loomuõiguse mõju õigusele käsitleda kahesena:
1. Loomuõiguse mõju õiguse välisele küljele. Selle suuna esindajad (Samuel Pufendorff,
Christian Wolff) ei olnud rahul olemasoleva õiguse vormiga ja nõudsid õiguses senisest
enam korda ja süsteemsust. Olemasolev õigus tuli rajada loogilistele ja deduktiivselt
tuletatavatele põhimõtetele. Antud lähenemises oli eeldus seadusandluse
kodifitseerimiseks.
2. Loomuõiguse mõju õiguse sisule