Absoluutsest ja relatiivsest
teadmisvõimes üldse. Nad tormasid inimliku teaduse kindlakspeetud aluste kallale ja hakkasid neid
õõnestama. Ning ennäe! Talad, milledel seisis kogu mõttetöö, lõid kõikuma. Absoluutselt kindel alus
jäi parimal korral ainult relatiivselt kindlaks.
Seal me nüüd oleme: teadusel on veel ainult praktiline tähendus, mitte rohkem. Seda teavad
ameeriklased kõige paremini. Nemad tapavad autodega rohkem inimesi kui ühes eurooplastega
Maailmasõda pidades ja nemad ehitavad kahesajakordseid maju, aga oma hinge ja vaimu ankrupõhja
otsivad ,,kristlikust teadusest".
Nagu inimlik teadus muutus absoluutsest relatiivseks, samuti sündis ka inimliku kõlbelisusega.
Inimmõistus lõi kategoorilise imperatiivi, aga see langes või paindus ühes teiste taladega, milledele
tugenes inimlik teadus. Kategoorilisest imperatiivist sai parimal korral harilik imperatiiv, mis polnud
enam käsuks kogu inimkonnale, vaid ainult käskijale endale.
Samuti sündis kirjanduses ja kunstis
annaabi.ee 
