Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku. Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuu...
muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli pärit Laane talust Tagulas. Ta on sündinud 1836 ja suri peale 1900ndat aastat vanadusse. Tema ema oli metsavahi tütar ja tema isa oli Värnik. Andruse ja Maaarja abielust sündis kahesa last. Esimesed kolm last, ehk siis kaks poega ja üks tütar, surid kõik ühel ja samal suvel düsenteeriasse. Esimese tütre nimi oli Ann. Vanasti arvati, et kui pere paneb oma surnud lapse nime oma elusale lapsele, siis elus olev laps pidi omale saama ka need päevad elada, mida surnud laps ei jõudnud elada. Seega pandi ka viimasele tütrle, kes neil sündis, nimeks Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann. 2.2.2 Liisa Roose
annaabi.ee 
