Adolf Hitleri elu
läheb Nõukogude liidu abi rohkem vaja kui lääne tuge. Stalin arvestas pika positsioonisõjaga
nagu Esimeses maailmasõjas pärast 1914. aastat ja plaanis Punaarmeega Saksamaad alles siis
rünnata, kui kõik ülejäänud sõjaosalised ärakurnatud on. Lisaks vajas ta aega, ta enda poolt
korraldatud ,,puhastamist" Punaarmees selle reorganiseerimiseks.
Kuid ka Hitleri huvid kattusid osaliselt Stalini omadega. Ka temale oli oluline aja
võitmine. Ta tahtis tingimata vältida kaherinde sõda nagu 1914/18 ja kõigepealt
neutraliseerida läänes Prantsusmaa. Edasi üritas ta saada rahukokkulepet Suurbritanniaga ning
alles seejärel kõrvaldada Venemaa ja bolsevismi ohu. Üllatuslikult allkirjastas ta läbi
välisministri Joachim von Ribbentropi 23. augustil 1939 Moskvas mittekallaletungi pakti
Nõukogude liiduga, mille salajases lisaprotokollis oli määratud sõja puhkemise korral Ida-
Euroopa jaotamine saksa ja nõukogude huvipiirkondadeks. Kindlustatuna Molotov-