Kalju Lepik
Sa olid ja oled nii hea.
Astale
25.8.1998
Kalju Lepiku viimane luuletus
Ja maa oli tühi ja paljas
Kakskümmend kaupmeest
pikad särgid maani
pea kohal vihmavarjud.
nad tantsisid kord padespaani.
ja ühe kingataldadest jäid maantekruusa
mustad augud
ISAMAA VERINE LIHA
PORIKÄRBESTE PORILASMARSS
VASAKPAREM PAREMVASAK ON MARSS
VIHAVALGE JA PORILASMARSS
8
Kõik mis kunagi oli 1
Padrik patrab.Puud kui kaheraudsed.
Sihivad sihvakat pilvemullika Manni.
Enne paukude põrutamist
jagavad padajanni.
Kõikidel kaasas leivakotid.
Isalndi rasvased heerinag,
tallinna kilud ja riia sprotid,
eestimaa lõhnav rukkileib.
Tagasitulek
Minust ei jää maa peale ainult vihkamine.
Surnud tõusevad haudadest
ja kirikukell kumiseb.
Madal kevad ja kõrge taevas.
Väinjärve kohal.
Kadunud metsas
valu sõnajalgadest ring.
annaabi.ee 
