alumiiniumoksiid KOH Liigid : ·NaNO - naatriumni ·B-rühmametallid ·Lahustumatud lahused ·vesiniku aatomite arvu järgi : (muutuva o.-a.) . Mg(OH) -üheprootonilised (1H) Liigid: Cu-vask -vask(2)oksiid (n.HCL) ·Lihtsoolad metall CuO vask(1)oksiid -kaheprootonilised (2H) (n. happejääk (n.CaCO HS) ·Liitsoolad vesiniks NB! Tugevad happed: HCl , [n.Ca(HCO) -kaltsi HNO , HSO(hapete vesinikkarbonaat] kuningas) NB!Muutuva o.-a. metallid.
Tunnused: hapuka maitsega, vees hästi lahustuvad, vedelad või tahked ained, söövitavad, muudavad indikaatorite värvusi. Nt. H2, H2O, H2SO4- Liigitamine : Tugevad happed : H2SO4, HCl, HBr, HNO3, HI. Nõrgad happed : kõik teised.. Hapniku sisalduse abil : Hapnikhapped : H2SO4, HNO3 ( kõik kus O sees ) Hapnikutahapped : HCl, H2S ... Vesiniku sisalduse alusel Üheprootonilised happed : HBr ( kõik kus üks H sees ) Kaheprootonilised happed : H2SO4 ( kõik kus kaks H'd sees ) Kolmeprootonilised happed : H3PO4 ( kõik kus kolm H'd sees ) Neljaprootonilised happed : H4SIO7 ( kõik kus neli H'd sees ) ALUSED EHK HÜDROKSIIDID. - OH Vees lahustuvad lahused ehk leelised. IA, IIA alates Ca - metalsed hüdroksiidid. Vees lahustuvad, sööbivad, käega katsudes libedad, valged, tahkes, kristalsed ained, muudavad indikaatorite värvuseid, nagu happedki. Rasklahustuvad hüdroksiidid/alused
2) Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 3) Aluseline oksiid + H2O = alus 4) Happeline oksiid + alus = sool + H2O 5) Happeline oksiid + H2O = hape Liigitus: 1. Happed 1) Tugevuse järgi: tugevad ja nõrgad Tugevad - H2SO4 , HNO3 , HI , HBr, HCl ; Nõrgad – kõik teised, H2CO3 - (kõige nõrgem) 2) Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed 3) Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised 2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed
a) Reageerib veega, tekib hape CO2 + H2O = H2CO3 b) Reageerib aluselise oksiidiga, tekib sool CO2 + CaO = CaCO3 c) Reageerib alusega, tekib sool ja vesi CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4
Astmeline dissotsiatsioon on aine(osakeste) lagunemine keemiliste reaktsioonide käigus järk-järgult väiksemateks osadeks. Mitmeprootoniliste hapete molekulid ei jagune ioonideks ühekorraga, vaid eraldavad vesinikioone järk- järgult, astmete kaupa. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb astmeliselt: esimeses astmes eraldub happe molekulist lahusesse üks vesinikioon, teises astmes teine jne. Igas järgmises astmes toimub dissotsiatsioon oluliselt nõrgemini. Kaheprootonilised happed on näiteks H SO , H CO ja H S, kolmeprootoniline on H PO . 2 4 2 3 2 3 4 9) REAKTSIOONID ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused juhivad elektrit, sest need ained on lagunenud ioonideks. · REAKTSIOONID ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES on vahetusreaktsioonid, mille käigus vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioon kulgeb lõpuni, kui 1) tekib sade (ml)
annaabi.ee 
