Ja juhul kui on tegemiste saame kahepoolse piiramise.Piirikuid kasutatakse:Võimendus elementide kaitseks ülemäärase signaali ebamäärase kujuga impulssidega siis tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestvuseks pool kõrgusel. eest. Kaitseks ülemäärase pinge eest kahepoolse piiriku abil Ühepolaarsete impulside eraldamiseks kahepolaarsetest impulsidest. 0 tasemelise piiramisega. Trapetsi kujuliste impulside saamiseks sinus pingest kahepolaarse piiramisega (taolist pinget võib lugeda ka ristküliku pingele lähedaseks. Lühikeste ristkülik impulside saamiseks pikadest eksponent impulsidest
Kui puudub aga see osa, mis on allpool piiramisnivood, siis on tegemist altpiiramisega. Rakendadas üheaegselt mõlemat piiramist saadakse kahepoolne piiramine. Piirikuid kasutatakse: 1. Võimendi sisendis (kaitseks ülemäärase signaali eest). 2. (jon 3.21) Kahepolaarsetest impulsidest ühepolaarsete impulside eraldamine, ehk selekteerimine. 3. 4. Erineva amplituudiga impulside selekteerimiseks 5. Ristkülikule lähedaste impulside formeerimiseks siinuseliseks kahepoolse piiramisega. Tehniliselt lahenduselt jagunevad piirikud diood piirikuteks ja piiravateks võimenditeks. Periood piirikud jagunevad omakorda järjestik ja paraleelpiirikuteks. Nende toime avaldub dioodi sulgumises või avanemises toimiva polaarsuse muutumisel
ülalpool piiramis nivood siis on tegemist ülalt piirikuga. Kui see osa mis on alt pool piiramisnivood siis on tegemist altpiirikuga ja rakendades üheaegselt nii ülalt kui alt piiramist saame kahepoolse piiramise. Piirikuid kasutatakse: Võimendus elementide kaitseks ülemäärase signaali eest. Kaitseks ülemäärase pinge eest kahepoolse piiriku abil joonis 4.3.1 Ühepolaarsete impulside eraldamiseks kahepolaarsetest impulsidest. 0 tasemelise piiramisega. Joonis 4.3.2 Trapetsi kujuliste impulside saamiseks sinus pingest kahepolaarse piiramisega (taolist pinget võib lugeda ka ristküliku pingele lähedaseks. Joonis 4.3.3 Lühikeste ristkülik impulside saamiseks pikadest eksponent impulsidest. Kahepoolse piiramise abil. joonis 4.3.4 Signaali piiramist saab teostada mittelineaarsete omaduste elementide abil milles
Joonis 1.22 39 Maatriksmuundurite lülitused jagatakse samuti kaheks: otsesteks muunduriteks ja kaudseteks muunduriteks. Viimaseid tuntakse kui topeltsild- või kaheastmelisi maatriksmuundureid. Kolmefaasilise sisendiga ja kolmefaasilise väljundiga vahetu maatriks-sagedusmuunduri üldistatud skeem on näidatud joonisel 1.22, a. Selle jõusektsioonid koosnevad peamiselt kahesuunalistest ning kahepolaarsetest pooljuhtlülititest, mis paiknevad iga sisend-ja väljundfaasi vahel. Sellise ristpaigutuse korral ühendatakse koormuse klemmid toiteklemmidega vaheldumisi. Maksimaalset sagedust piirab siin vaid pooljuhtide lülitusvõime. Kuid faasinihked sisendpinge ja voolu vahel peavad olema juhitavad, kuid ei saa olla sama suured kui väljundis. Täiendavalt võib mainida, et pinge kuju ja sagedus on teineteisest sõltumatud. Kommutatsiooni
annaabi.ee 
