Eesti asustus
Nimeta neid konkreetseid silmaga nähtavaid jälgi ja kirjelda/põhjenda lühidalt (pead
teadma tausta, oskama seostada neid teatud perioodi ja tegevustega, asustuse
arenguga vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) .
3. Eesti külade kujunemine ja areng: millised olid külad muinasajal, keskajal, 17.-19.
sajandil, peale 19. sajandit.
Kiviaja külad koosnesid tavaliselt 2-4 elamust. Oletades, et tegemist oli ühe-, äärmisel
juhul kahepereelamutega, võis Eesti ala püügimajandusliku neoliitikumi külades elada
koos umbes paarkümmend inimest. Nooremal pronksiajal asus osa inimesi elama
kindlustatud asulakohtadesse.
Nooremaks rauaajaks oli asustatud kogu Eesti territoorium. Esines kaks asulatüüpi:
1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei
olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele.
annaabi.ee 
