palju kurja teha. Reaalsus aga nii mustvalge ei ole: tegelikult ei ole inimest, kes on sisemiselt üleni hea või siis kuri. Igaühes meis peitub killuke nii üht, kui teist. Need killud on aga suuruselt erinevate inimeste puhul ka väga erinevad. On inimesi, kes osadele näitavad oma head külge, teiste suhtes on vastupidiselt väga kurja oleku sisse võtnud. Seda nimetatakse kahepalgelisuseks. On ka sellist tüüpi inimesi, kes teesklevad, et nad head, kui tegelikult on hoopis kurjad ja plaanivad midagi kohutavat. Ja ka vastupidi, selliseid, kes on kaitsehoiakuks valinud kurjuse, kuigi ise tunnevad vaid häid emotsioone teatud inimeste suhtes. Headuse ja kurjuse erinevaid kombinatsioone ongi samapalju, kui on erinevaid inimesi maailmas. Iga päev peab inimene pidama siseheitlust iseeneses hea ja kurja vahel. Kas olla hea või olla kuri
Mõttekäik on selgepiiriline, voolav ning pakub piisavalt ammendavaid selgitusi keerukatele eksistentsiaalsetele küsimustele, millega kirikus Lutheri kõnet kuulavad inimesed iga päev silmitsi pidid seisma. Ei saa salata sellise narratiivi elegantsi ja voolujoonelisust, samuti paradoksi meisterlikku kasutamist. Ainus, mis küsimusi tekitab, on ,,kurja instrumendi" idee iseenesest. Sellist ,,eesmärk pühendab abinõu" mõtlemist on inimesed harjunud pidama jesuiitlikuks kahepalgelisuseks. Kas sellist praktikat saab omistada Jumalale, kes on Kristuse sõnutsi (Jh 14:6) Tee (ehk õiged teguviisid) ja Tõde (ehk siis ühemõtteline reaalsus). Nii tundub, et Lutheri hea ja kurja käsitlusel on omad kitsaskohad, kuid tervikuna on tegemist ilusa ja praktilise paradigmaga. 97 5.6. Algkoguduse nägemus heast ja kurjast Bultmanni järgi. Algkogudus oli mõneti erilises olukorras. Nimelt valitsesid seal tugevad eshatoloogilised
annaabi.ee 
