(taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, okaspuud Triias Esimesed korallid, roomajad, algelised imetajad, esimesed dinosaurused Juura Dinosaurused valitsesid maailma Paleogeen Kiskjalised, ahvid, vaalad, kukkurloomad Karbid, teod, käsnad ja merisiilikud
6) algelised sõnajalgtaimed 7) paljasseemne taimede teke (kuusk, mänd, kadakas, jugapuu) 8) õistaimed e. katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal. Loomade evolutsioon: 1) ainuraksed eeltuumsed organismid 2) päristuumsed organismid 3) käsnad 4)ussid ja lülijalgsed 5) lõuatud kalad, kõige algelisemad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud. 6) kõhrkalad-haid, raid. 7)luukalad- haugid, lestad, kilud. 8) vihtuimsed kalad ja kopskalad. 9) kahepaigsed, jäsemed, kopsud, nahk, aju. Kehaväline viljastumine vees 10) roomajad, jäsemed, otsaju, nahk, vereringe, kehasisene viljastumine, munal on tugev nahkne kest, ei sõltu veest. (maod, sisalikud, kilpkonnad) 11)imetajad
sissesopistumine)`=Hulkraksed organismid-taimed,seened,protistid.Taimede loomade spetsialiseerumine kekkonnast. Antropogeen-Inimese välja kujunemise ajastu. Taimeriigi evol jada. Fotosünteesiv bakter-rohelinesilmviburlane-vetikad-samblad-sõnajalgtaimed- paljasseemnetaimed-õistaimed e.katteseemnetaimed. Loomariigi evol jada. Bakter-amööb-käsnad(ussid,lülijalgsed,molleeskid)-ainu õõsed(korallid,meduus,hüdra)- okasnahksed(meritöht,merisübli)-selgroogsed-kalad(kõhr,luu)-kahepaigsed- roomajad(linnud,imetajad-alam,ürg ja päris). Darwin-üleproduktsioon-olelusvõitlus-looduslikvalik-sugulinevalik Evolutsioonilised muutused populatsioonis 1.Populatsioonigenofond-popul kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomide muude elementude kogum. Geen-DNA teadud lõik,mis määrab ära valgumolekulid. Pseudogeen-geen,mis enam ei avaldu. Genotüüp-isendi geenide kogum,mis tekib pärast viljastumist. Fenotüüp-tunnuste kogum. 2
(E. Haeckel (XIX saj.)). Fülogenees liigi evolutsiooniline areng. Seda iseloomustab: lõpusepilud, sabad, jäsemete puudumine, piklik keha. Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g. loote süda hakkab lööma 22. päeval. Emapiim on asendamatu, kuna tehispiimaga ei saa laps vajalike antikehi. Ontogenees Organismi areng tema tekkest kuni surmast. Viljastumine võib toimuda: Kehaväliselt kalad, kahepaigsed Kehasiseselt imetajad, roomajad, linnud, maismaa selgrootud Etapid: I Embrüogenees looteline areng (seeme, loode). II Postembrüogenees lootejärgne areng pärast sündimist, koorumist, poegimist, idanemist. Otsene areng vastsündinul on liigile omased tunnused. Moondeline areng järglasel puuduvad liigilie omased tunnused Täismoone muna vastne nukk valmik. Mesilased, liblikad, sääsed. Vaegmoone - muna vastne valmik. Kiilid, prussakad, termiidid.
annaabi.ee 
