järku 01 kahejärguline 010 kolmejärguline 010101 kuuejärguline Madalamad järgud on paremal, kõrgemad järgud vasakul ARVUSÜSTEEMID Miks kahendsüsteem Arvuti koosneb elektroonsetest lülititest (lambid, transistorid, kiibis olevad transistorid). Elektriliste signaalide olekud ja nende võimalikud kasutamised Signaali ja kiibi veakindlus Miks kahendsüsteem TTL signaalinivood Miks kahendsüsteem Lihtsaimal juhul on tegemist kahenivoolise edastusega ja saatja genereerib signaali, millel on kaks võimalikku nivood tähistame need ,,0" ja ,,1". Kui tegemist oleks ideaalse sidekanaliga, poleks sellise signaali detekteerimisel mingit probleemi. reaalsetes sidekanalites lisanduvad signaalile alati mürad ja häired, mille tõttu pole nivoode eristamine enam nii lihtne. näidatud tõenäosustiheduse funktsiooni, mis näitab, et signaali väärtused on koondunud nivoode ,,0" ja ,,1" ümbrusesse.
(jaotusvõrke toitvate) alajaamade vahel (joonis 3.2). Sellise ülesande lahenda- miseks on vaja vastavat optimeerimismeetodil põhinevat arvutiprogrammi. Edasi saab leida igast alajaamast j toidetavas jaotusvõrgus vajaliku sum- maarse kompensaatorite võimsuse Q K j selle võrgu summaarse reaktiivkoor- muse Qj ja põhivõrgust antava reaktiivvõimsuse QÜ j vahena Q K j = Q j − QÜ j . Kuna kahenivoolise ülesande lahendamine (optimeerimine) on keerukas ja te- kitab praktikas väga suuri probleeme, siis kasutatakse sageli ka üsna lihtsat meetodit, mille puhul määratakse algul kindlaks põhivõrgu alajaamadele üht- ne nn tasakaalustatud võimsusteguri tan ϕ B väärtus. Seda tuleb siis tõlgendada kui tehnikapoliitikaga kehtestatud nõuet, mille peavad jaotusvõrgud reaktiiv- võimsuse omapoolse kompenseerimisega kindlustama.
annaabi.ee 
