tavapärasest arvude tulba liitmise skeemist: Vastavalt liitmise skeemile ning loogikale leitakse kõigile sisendite kombinatsioonidele väljundite väärtused ning esitatakse need tabelina. Seda tabelit 1.8 nimetatakse summaatori loogikatabeliks. Loogikatabeli põhjal kirjutatakse väljundite jaoks loogikafunktsioonid: Viimase avaldise saab lihtsustada kujule Vastavalt võrranditele koostatakse ühejärgulise (ühebitise) kahendsummaatori loogikaskeem. Samas on näidatud ka summaatori tingmärk. Mitmejärgulised kahendsummaatorid jagunevad: 1) jadaülekandega, 2) rööpülekandega ja 3) rühmaülekandega summaatoriteks. Jadaülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Seega moodustatakse arvu summa ja ülekandesignaalid
i+1 a b a b a b i-1 i-1 i i i+1 i+1 39 Joonis 1.15. Jadaülekandega kahendsummaatori loogikaskeem Rööpülekandega summaatorid töötavad palju kiiremini kui jadaülekandega summaatorid. Mitmekohalise kahendarvu summeerimisel moodustatakse ülekanne korraga kõigi kohtade jaoks. Seetõttu ei kulu ülekandeks lisaaega ning summaator töötab kiiremini kui jadaülekande korral. Rööpülekandega summaatori tööpõhimõte on järgmine. Ülekanne i+1 järku on avaldatav võrrandiga C i +1 = ai ⋅ bi ∨ C i (ai ∨ bi )