meelelahutuses ja rahanduses. Tänapäeval ei kujuta keegi elu ilma arvutiteta enam ettegi. 3 2.Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950 aastani Tänu vana masina kogukusele hakati ehitama uut täis-elektroonilist arvutit. Seda hakkasid ehitama John V. Atansoff (1903), kes oli Lowa Osariigi Ülikooli professor ja Clifford Berry kes oli gradueeritud Lowa Ülikooli õpilane. See arvuti pidi töötama kahendmuutujate ehk loogikamuutujatega, see tähendab seda, et nende väärtused võisid olla kas tõesed või mitte-tõesed. Sellist lahendust kasutas George Boole (1815.-1864), kes laiendas kahendsüsteemi algebrasse öeldes, et igat matemaatilist tehet saab märkida kas tõese või mitte-tõese vastusega. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad tänu sõjale ja peagi hakkasid teadlased varjutama nende tööd teiste samalaatsete töödega.
1936: Churchi tees universaalsus, mittelahenduvus Lambda-arvutus (-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis. Seda kasutatakse matemaatilises loogikas ja funktsionaalprogrammeerimises. CLAUDE SHANNON Oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda tuntakse kui informatsiooniteooria isa. MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra , Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid, tema töö näitas, et elektroonikaseadmed suudavad kahendmuutujate abiga sooritada mistahes loogika- või arvulise tehte. ZUSE ARVUTID KONRAD ZUSE Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 4 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti Zürichi tehnikaülikoolile: Releedega rehkendus , Mehaaniline mälu 1950-1967: Z5 ... Z64
annaabi.ee 
