teada andma. · Süsteem peab kasutajalt küsima, kas too tunneb, et süsteemi otsustuse tulemused tegelikult talle sobiksid ning andma loojale tagasisidet otsustuse kvaliteedi kohta · Ideaalis võiks süsteem lasta kasutajal täpsustada, mis oli otsustuses väga õigesti, mis valesti ning oma reegleid korrigeerima/kohanema. (Seda osa ma käesolavas töös ei realiseeri). · Süsteem peab vastuseid küsima mingi kindlusteguriga, mitte kahendloogika alusel (vastusevariante andma > 2). 1.2.2 Töökindlus · Süsteem peab kõikvõimalike sisendite puhul oskama anda mingi reaalse vastuse. · Süsteemi töökiirus ei ole primaarne, kuna seda ei kasutata ajakriitiliste ülesannete jaoks. · Süsteemi vea korral tuleb vea tekke eelne olukord logida ning süsteemi tööd algusest alustada. 1.2.3 Kasutusmugavus · Süsteemi kasutajaliides peab olema selge, funktsionaalsus intuitiivselt
Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide arv) reas on antud kõikvõimalikud argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg
annaabi.ee 
