V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
enam midagi.
Siis hakkas kirjutaja midagi kirjutama; varsti ulatas ta eesistujale pika pärgamendirulli.
Õnnetu tütarlaps kuulis, kuidas rahvas kihelema hakkas, kuulis, kuis hellebardid vastamisi
kõlksatasid ja kuidas keegi jäise häälega ütles:
«Päeval, mille kuningas, meie kõikide isand, ise määrab, viiakse teid, mustlastüdruk,
keskpäeval särgiväel, paljajalu, nöör kaelas, häbivankris Jumalaema kiriku' peaukse ette;
seal peate avalikult oma pattu kahetsema, hoides käes kahenaelalist vahaküünali; sealt
viiakse teid Greve'i platsile, kus teid üles puuakse ja kõri kinni tõmmatakse linna
võllasambas; niisamuti toimitakse teie kitsega; peale selle tuleb teil kolm kuldlõvitaalrit
maksta vaimulikule kohtule lunastusmaksu oma tehtud ja ülestunnistatud kuritegude eest,
nimelt nõiduse, maagia, patuelu ja Phoebus de Chäteaupers'i tapmise eest. Jumal olgu teie
hingele armuline!»
«Ah, see on ju unenägu!» sosistas tüdruk. Ta tundis, kuidas karedad käed temast kinni
annaabi.ee 
