20. sajandi Eesti
jaanipäevast jaagupipäevani. Vanarahvas ütles, et Jaagup lööb raudnaela heinakõrde, mis
tähendas, et hein muutus raskelt niidetavaks. Tavliselt saadi heina looduslikelt
heinamaadelt. Sageli asusid need küladest kaugel ja seal heinaajal ööbiti.Heina niideti
vikatiga. Niidetud hein kuivas maas, aegajalt käidi segamas. Kuivanud heinad viidi
küüni. Enamik tööriistu valmistati puust. Põhilised tööriistad olid nuga ja kirves.
Kahemehesaed võeti kasutusele hiljem. Riided õmmeldi kõik kodus. Peamised materjalid
olid lina ja vill, mille töötlemiseks kulus kaua aega. Hiljem hakati kuduma ka käterätte,
voodipesu ja linikuid. Pidurõivaste kaunistamiseks valmistati pitse ja tehti tikandeid.
Talvel valmistati toitu rehetoa ahju ees. Hiljem tulid pliidid ja elu läks lihtsamaks.
Tähtsamaks toiduks oli rukkileib. Leiba söödi igal söögikorral. Leiba ei tohtinud maha
pillata. Kui kukkus, anti leivale suud