PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
Eesti laevad, eriti rannasõidulaevad, ehitati peaaegu kõik kohapeal. 18. sajandi lõpul võttis
laevaehitus meie rannikul varasemast suurema ulatuse. Hiiumaal Suuremõisas asus
laevatehas, kus ehitusmeistritena töötasid kohalikud talupojad. Üsnagi suuri laevu ehitati ilma
joonisteta, üksnes kogemuse põhjal. Sajandi lõpul lasti seal vette kaks 40-50 lastist prikki,
kaks 20-30 lastist jahtlaeva ja seitse 5-25 lastist ühe või- või kahemastilistlaeva.
1779. aastal asutas kaupmees H. Harden Pärnus suurema laevaehitusettevõtte. Selles
ehitati üldse 25 laeva, ja kui ettevõte 1804. aastal likvideeriti, jäid tööta 103 kohalikku töölist.
Laevu ehitati veel Haapsalus, Kundas, ja Käsmus. Eriti hoogustus laevaehitus Eesti
randades pärast 1800. aastat, kui tähistati kaupmeeste privileeg laevandusele ja laevu võisid
soetada juba kõik Tsaari-Venemaakodanikud.
Laeva ehitust soodustas ka 1802
annaabi.ee 
