Laevade ehituse ja remondi eesti ajaloooline ülevaade.
suuremaid, välisõitudeks 320.
19. sajandil väikelaevad, mis olid ühemastilised, vedasid randadest suurlinnadesse
halge ning tagasi kohalikele kaupmeestele toodi igasugu erinevaid kaupu. Näiteks
toodi kohalikele plekki, soola, jahu, heeringat ja kõike muud vajalikku ning isegi
salaviina, mida laaditi maha ööpimeduse katte all paatidesse, metsadesse.
Salaviinaveost räägib lähemalt ka Arno Kasemaa raamat ''Rannamännid''.
Kahemastilised laevad olid juba enamjaolt kaubanduslikud töölaevad. Kaupmehed
muretsesid ka omale 2-3 laeva ja pidasid ülal talupoegadest meeskonda. Kaupa toodi
Tallinnast, Riiast, Soome linnadest. Suuremad ja tugevamad laevad sõitsid ka Põhja-
Saksa linnadesse Vana Hansatee pärimusvetel. Talvekuudel laevadega muidugi ei
3
sõidetud, vaid laevad seisid sadamas. Sellel ajal tegid mehed koduseid töid või
annaabi.ee 
