Ühiskonna valitsemine, rahvusvahelised suhted ja kaasaegse maailma mitmepalgelisus
olulisemad kui rass, mis on tänaseks võrdlemisi laialivalguv määratlus. Suhtumine
erinevatesse rassidesse sõltub sellest, millisena kujundavad suhtumist ühiskonna mõjukamad
grupid.
Maailma mitmekultuurilisus kultuuriliselt ühtlased on need riigid, kus kodanikud
kõnelevad üldiselt sama keelt, tunnistavad sama usku ja pärinevad samalt maalt (nt Norra).
Sellistes ühiskondades on vähemusrühmade kaasamine ühiskonda võrdlemisi kerge.
Kahekultuurilised riigid on need, kus elab kaks arvukat kogukonda, kes erinevad üksteisest nii
keelelt kui sageli ka usundilt. Kolmas tüüp ehk multikultuurne ühiskond muutub tänapäeval
aga ühe sagedasemaks ühiskonnas on domineeriv grupp ning mitmeid vähemusgruppe.
Kusjuures domineerival grupil ei pruugi olla mitte arvuline ülekaal, selle grupi positsioon
ühiskonna hierarhias on kõige kõrgem.
Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused.