Võrkpall
aastal. Võistlesid nii mehed kui naised.
Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui
vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa.
Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites
muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast
on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall.
Väljak
Võrkpalliväljak
Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m.
Väljaku eraldab kahekskeskjoon, millel on 9,5–10 m pikkune ja 1 m
laiune võrk.
Võrk
Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on
väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja
alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross
(ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk
pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad
(antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse
veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti.