Ornamentikaelemendid
Eestis esineb silmusnelinurka harva. Näiteks Saarde kihelkonnas tehti viljasalvedes pisuhänna
vastu.
Peremärgina on kasutatud Hanila ja Ridala kihelkonnas. Eestis on silmusnelinurka kasutatud
rohkem tekstiilide kaunistamisel.
Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj.
ornamentikas. 19. sajandil võidi ruudumotiiv saada ka mustrialbumist, kuid tuntakse seda
sümbolit juba eelkristlikust perioodist
Kaheksanurk ehk kaheksand-
Kaheksandi tuntakse Eestis ka nime all ,,Muhu mänd". See oli tõrjemaagilise elemendina
tuntud veel 19. sajandi ehteil. Ehtesepad graveerisid kaheksandi eestlaste kuhiksõlgedele;
tolleaegsele lillornamendikale oli märk stiililiselt aga veel võõras.
Peremärgina kasutati Tõstamaal ja Kuusalu kihelkonnas.
Rist-
Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti.
On olemas Kreeka rist, ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist,
läbikriipsutatud otstega rist jne.
annaabi.ee 
