Vajame uusi väärtusi
Sest piltlikult, viljapuuga võrreldes on kultuur selleks
juurestikuks ja tüveks, mis kannab elumahlad õunu kandvate oksteni. Ning ajal, kui Eesti riik lõikab
aednikuna puuoksi tagasi, on oht, et vesivõsusid pügades saab eluohtlikult kannatada ka tüvi.
Aga juhtub see kindlasti näiteks siis, kui lõigatud saavad õpetajate palgad. Siis ei korja me paari aasta
möödudes mitte õunu, vaid visse. Millel pole mingit väärtust.
Nüüd, pärast ligikaudu kaheksamiljardilist kärbet valitseb igati õige arusaam, et vaid selle lõikega piirduda ei
saa ning edasine tähelepanu peab keskenduma abinõudele, mis aitaksid majanduse uuesti tõusujoonele.
Et poliitikud ja isegi professionaalsetest majandusteadlastest asjatundjad pakuvad seejuures erinevaid
toimimisstsenaariume, on paraku paratamatus. See omakorda aga tekitab segadust ning on pannud kurtma
üldise ja kõikehõlmava visiooni puudumise üle. Kuid visioon selle sõna tõelises tähenduses ei ole