Haiti maavärin (2010)
maavärinaohuga. (Ehitusregulatsioonid ja järelvalve väga nõrgalt
arenenud)
Kui haruldane oli Haiti maavärin?
Kariibi mere piirkond pole just maavärinaterikas, kuid see ei tähenda,
et neid sealkandis üldse ei esineks.
Nüüdne värin oli suuremaid, mis toda piirkonda iial tabanud. Viimati
raputas sama tugev maavärin Haitit 18. sajandil.
Haiti võtab enda alla umbes poole Hispaniola saarest, mille teisel
poolel asub Dominikaani vabariik. 1946. aastal vapustas
kaheksamagnituudine maavärin Samaná provintsi Dominikaani
Vabariigis, tuues kaasa umbes saja inimese surma.
Miks oli Haiti maavärin nii ränk?
Kuigi magnituud ehk suurusjärk on tähtis tegur, mõjutab
looduskatastroofi meelevalda sattunuid kõige rohkem siiski
intensiivsus.
Üldiselt on maavärinatel erinevad karakteristikud sõltuvalt sellest,
kas need leiavad aset maismaal või ookeanipõhjas, nagu ka
geoloogilistest tingimustest värinapiirkonnas. Mägises ja kaljuses