Lapse areng kuni kuuenda eluaastani
võime eristada tuttavaid nägusid. Laps on pooleaastaselt vanematesse juba nii kiindunud, et
maailmaavastamises on saanud nendest tema tugipunkt. Seetõttu ei saa vanemaid asendada mõne
teise isikuga, kellega ta pole harjunud. Imikutel ei ole selles vanuses veel võimet säilitada mälupilte,
kui suhtlemisse jääb liiga pikk vahe.
Umbes kaheksandal elukuul on lapsel periood, kus ta kardab võõraid. Seda perioodi nimetatakse
,,kaheksakuuhirmuks". Sellel ajal hakkab laps kontrollima oma keha, õpib istuma, keerama,
roomama, püsti tõusma ja laps hakkab esemetega manipuleerima. Ta oskab eseme maha visata ja
üles võtta. Kätt vahetada ja alates kümnendast elukuust sõrmedega nagu pintsettidega haarata.
Esimese aasta lõpuks on paljud lapsed juba tublid suhtlejad, nad annavad sellest märku asjadele
osutades, lihtsates anna-võta mängudes, piilumismängudes, visates ja püüdes, imiteerides,
lehvitades, käsi plaksutades jne