kaselottide suurus, kuna enamasti püüti just võimalikult suuri isendeid. Säilinud skelettide järgi on avastatud, et veel paar sajandit tagasi võis kohata kuni 28-meetriseid kaselotte. Need isendid olid suuruselt võrreldavad heeringavaalaga, mistõttu võiks neid lugeda sinivaala järel suuruselt teisteks loomadeks.Kaselotid elavad karjadena pea kogu maailmameres. Isas- ja emasloomad moodustavad reeglina Kaselotid toituvad peamiselt peajalgseist, kalmaaridest ja kaheksajalgadest. Harva söövad nad ka muid loomi: astelraisid, homaare ning haisid.Kuna kaselotid püüavad sageli ka väga suuri kalmaare, on kinnipüütud vaalade kehadelt leitud kombitsajälgi, mis näitab, et kalmaar on püüdnud ennast kaitsta.Toitu püüdes võivad kaselotid sukelduda rohkem kui 2 kilomeetri sügavusele. Ükski teine imetaja ei suuda sukelduda nii sügavale.eraldi karju Kaselottide arvukus pole täpselt teada, hinnanguliselt võib see olla 200 0002 000 000 isendit.Varem kütiti
See lubab delfiini poegadel kaalus juurde võtta kaks kuni kolm korda kiiremini, kui inimlaps teeb seda esimese kuue kuu jooksul. Imetamine kestab kuni poolteist aastat. Pärast kuute kuud, võtab poeg aeg-ajalt lisaks ka tahket toitu. Harilikud delfiinid elavad 35 kuni 40 aastat (Bahuguna, 2010). 4.4 Toit ja toitumine Delphinus delphis toitub peamiselt erinevatest mere kaladest, eriti parves elavatest kaladest, samuti kalmaaridest, krevettidest ja kaheksajalgadest. Kalade püüdmiseks üritavad delfiinid liikuda kalaparvede keskele, et haarata nii palju kalu kui võimalik ja neeleta neid tervelt. Samuti lähevad delfiinid ka kalaparvede alla, et lükata kalu täiesti veest välja ja siis õhust kinni püüda (Warnau 2004; Bahuguna 2010). 4.5 Liikumine Harilikud delfiinid hüppavad veest välja vertikaalselt ja võivad seda teha enam kui nelja meetri kõrgusele ning seejärel sukelduvad suure plärtsatusega. Nad ujuvad umbes 45 km/h
annaabi.ee 
