kinnituvad ühelt poolt ühe ja teiselt poolt teise homoloogilise kromosoomi külge.) 3) Anafaas (Kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromosoomide paarid lahku; üks homoloogilistest kromosoomidest satub ühele ning teine teisele raku poolele ning kromosoomid eralduvad teineteisest.) 4) Telofaas (Telofaasi lõpuks ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu lahti; mõlemal poolel on võrdne arv kahekromatiidilisi kromosoome ning rakk alustab uut jagunemist.) Hakkab toimuma 2. jagunemine ehk võrdjagunemine. E. Meioosi tähtsus Tekivad geneetiliselt erinevad tütarrakud ja see suurendab pärilikku muutlikust. Ühest deploidsest tütarrakust tekib 4 haploidset tütarrakku. Meioos tagab liigile omase kromosoomide arvu säilimise viljastumisel. F. Mitoosi ja meioosi võrdlus (Miks on tekkinud erinevused kõigi nelja raku vahel?)
metafaasiplaadile. Kahe mitoositsentri vahele moodustub mitoosikääv. Homoloogsed kromosoomid, mida kuni anafaasini hoiavad koos kiasmid, orienteeruvad juhuslikult pooluste suunas. Anafaas I- homoloogsed kromosoomid segregeeruvad. Tänu ema- ja isapoolsete kromosoomide sõltumatule lahknemisele kombineeruvad mittealleelsed geenid. Võimalike kombinatsioonide arv sõltumatu lahknemise korral on 2n. · telofaas I- eristub kaks võrdset gruppi kahekromatiidilisi kromosoome, kus igat homoloogi on üks. · Interkinees- kahe jagunemise vahel toimub kinetohooride ümberorientatsioon vasatavalt teise jagunemise tasapinnale. Kromosoomid ei reprodutseeru. http://www.bio.miami.edu/dana/250/meiosis.jpg · 2. Ekvatsioon- ehk võrdjagunemine. Ekvatsioonjagunemine on võrreldes reduktsioonijagunemisega kiirem. Protsess on sarnane mitoosile, kuid kromosoomiarv on haploidne
annaabi.ee 
