Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
24 paremal)
Joonis 1.24 Tartus ehitatakse suuremate korteritega puumaju veel 1920. aastatel
tsaariaja lõpuga sarnases saksa heimat-stiilist ja juugendist mõjutatud
romantilises laadis (vasakul). Palju on seesuguseid elamuid Tammelinnas,
kus neid võib leida nii krohvituna kui laudisega viimistletuna. Nõmmel, mis
oli toona eraldi linn, olid mõnevõrra leebemad tuletõrje-eeskirjad kui
Tallinnas ja siin ei nõutud kahekorruselisesse kortermajja tingimata
kivitrepikoda (paremal).
Linnadesse ilmub sel ajal, 1920.1930. aastail, ka sotsiaalehitus ehk nn. linnamajad
(Joonis 1.25), linn rajab vaestele või tulekahjus kodu kaotanud inimestele sotsiaalkorterid,
sageli eelistati sel puhul just puitehitust kui odavamat, niisuguseid tolle aja sotsiaalmaju
31
on järel näiteks Võrus ja Tartus. Tallinnas olid sellised sotsiaalelamispinnad Sitsi ja Keava
tänaval asunud nn
annaabi.ee 
