ette näha. Toimunut kajastab hästi maakasutuse teisenemine, kitsamalt metsade levik ning nende kujunemistee. Et mõista praeguste arengute võimalikku mõju tulevikule, vaadakem ajalukku. Mets põllumaale, põld sohu. Metsade praegusaegne paigutus Eestis oli enam-vähem välja kujunenud juba 17. sajandil, mil põllumajandus kasutas peaaegu kõiki selleks sobivaid alasid [9]. Viimastel aastatel käibetõeks muutunud väide metsade pindala kahekordistumisest viimasel 5060 aastal peab igati paika. Praegust olukorda võrdleme tasemega 1930. aastate lõpus ajaga, mil Eesti metsasus oli kõigi mäletatavate aegade väikseim (joonis 1). Edasine metsade pindala järjepidev taastumine ei ole küll kuidagi seotud inimese mõistuspärase tegevusega, vaid sotsialistliku suurtootmise omapäraga, mille tõttu langes kasutusest välja suur hulk endisi talu- ehk väiketootmiseks sobivaid põllumajanduskõlvikuid. Ei tahaks
see 58 päeva. See et raha laekumise välde on vähenenud võib olla mõnevõrra tingitud üldisest majanduskeskkonna arengust. Tootmisvarude käibekordaja oli 94 aastal 7,99, 95 aastal oli see 5,98 ja 96 aastal oli see 5,10. Tootmisvarude käibekordaja järgi hinnates oli tootmisvarade käive kõige kiirem 94 aastal, see et antud kordaja järgnevatel aastatel langenud on võib olla tingitud tootmisvarude suuruse kahekordistumisest aastatel vahemikus 94 kuni 96. Laos oleva valmistoodangu maht on selle ajavahemiku jooksul umbes viiekordistunud ja realiseerimise netokäive on selle ajavahemiku jooksul suurenenud 113,201 tuhandelt kroonilt 153,857 tuhande kroonini, mis oleks võinud olla mõnevõrra suurem kõrgema efektiivsuse saavutamiseks. Samas planeeritud realiseerimise netokäibeks oli 152,2 tuhat krooni ja seega plaan mõnevõrra ületati. On raske öelda, kas plaan oli tehtud optimismist või konservatiivsusest