tuum, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub, kääviniidid, lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale. Kromosoomid max keerdunud, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest. Telofaas: kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi toimumine on vahetult seotud DNA kahekordistumisega: kui see on toimunud, järgneb enamasti ka mitoos. Suur osa rakkudest jääb aga interfaasi. Interfaasis enamik rakke diferentseerub. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e dipoloidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
23. Millisteks faasideks jaotatakse mitoos? Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 24. Milline on kahekromatiidilise kromosoomi ehitus? Koostises kaks identset DNA molekuli 25. Milline on ühekromatiidilise kromosoomi ehitus?koostises vaid üks DNA molekul 26. Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 30. Milleks on meioos vajalik? Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumisel ei kahekordistuks. 31
Kromosoomid keerduvad ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse. Tsütoplasma jaguneb kaheks, moodustub kaks tütarrakku. Tsütokinees- tsütaplasma jagunemine tütarrakkude vahel mitoosi lõpus. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Taimedel paljunevad peamiselt algkoerakud. Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda. Mitoosi toimumine on vahetult seotud DNA kahekordistumisega. DNA kahekordistumist ei esine ei järgne ka rakujagunemist. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. Paljud rakud aga kaotavad pöördumatult oma jagunemisvõime. Meioos. Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda nim Meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Diploidne e kahekordne kromosoomistik.
Eukarüootse raku tsükkel: raku kasv, mitoos ja interfaas. G1: Rakk valmistub kromosoomide replikatsiooniks. S: DNA kahekordistub ja moodustuvad uued kromosoomid (sõsarkromatiidid). G2: Rakk valmistub jagunema. M: Mitoos Mitoos: DNA replikatsioon (kromosoomide duplitseerumine), millele järgneb raku jagunemine. Selle tulemusena me saame kaks geneetiliselt identset rakku. Meioos: Sugurakkude moodustumise käigus toimuv paljunemine, mis algab samuti DNA replikatsiooniga ja kromosoomide kahekordistumisega, kuid milles on kaks järjestikust jagunemist. Seepärast kromosoomide arv väheneb poole võrra. Saame meioosi tulemusena neli haploidset tütarrakku, mis diferentseeruvad siis viljastumisvõimelisteks sugurakkudeks ehk gameetideks. Gameedid ei ole enam geneetiliselt ühesugused,sest ka meioosis võivad esineda mutatsioonid. Toimub ristsiire ja homoloogsete kromosomide sõltumatu jaotumine. Mitoos (keha ehk somaatilised rakud): Esineb nii haploidsetes (1N) kui diploidsetes (2N) keharakkudes
annaabi.ee 
