mis neid raputas. Suhkrupead ise olid ikka samasugustes torbikukujulistes vormides nagu varem. Kui suhkrupead olid valmis, võeti need vormist välja ning pakendati. Suhkrupeade tootmise lõpp Suhkrupeade tootmine lõpetati nii Taanis kui ka Rootsis 1940. a paiku. Selle asemel hakati suhkrut peenestama st. alustati tänapäevase peensuhkru tootmist. Kuni aastani 1955 müüdi suhkrut kaalukaubana. Alles pärast 1955. a. hakati peensuhkrut pakkima kahekilostesse pakkidesse nagu tänapäeval. Mõnel pool on jätkuvalt võimalik osta suhkrupäid. Need kaaluvad vähem kui varasematel aegadel umbes 250 grammi ning neid imporditakse Saksamaalt. 11. ENERGIA Energiat saame toidus sisalduvatest energiat andvatest toitainetest: süsivesikutest, valgust, rasvast ja alkoholist. Energiat mõõdetakse kalorites (kcal) või kilodzaulides (kJ). Erinevad toitained annavad energiat erinevas koguses. 1 gramm rasva sisaldab poole rohkem
mis neid raputas. Suhkrupead ise olid ikka samasugustes torbikukujulistes vormides nagu varem. Kui suhkrupead olid valmis, võeti need vormist välja ning pakendati. Suhkrupeade tootmise lõpp Suhkrupeade tootmine lõpetati nii Taanis kui ka Rootsis 1940. a paiku. Selle asemel hakati suhkrut peenestama – st. alustati tänapäevase peensuhkru tootmist. Kuni aastani 1955 müüdi suhkrut kaalukaubana. Alles pärast 1955. a. hakati peensuhkrut pakkima kahekilostesse pakkidesse nagu tänapäeval. Mõnel pool on jätkuvalt võimalik osta suhkrupäid. Need kaaluvad vähem kui varasematel aegadel – umbes 250 grammi – ning neid imporditakse Saksamaalt. 11. ENERGIA Energiat saame toidus sisalduvatest energiat andvatest toitainetest: süsivesikutest, valgust, rasvast ja alkoholist. Energiat mõõdetakse kalorites (kcal) või kilodzaulides (kJ). Erinevad toitained annavad energiat erinevas koguses. 1 gramm rasva sisaldab poole rohkem
annaabi.ee 
