Kas toiduainete defitsiit on reaalne?
Igal aastal satub eestlaste kõhtudesse erinevate
toiduainetega sadu tonne geneetiliselt muundatud soja ja
maisi. Üleüldse on 70% maailma sojasaagist geneetiliselt
muundatud. Kahekümne viiest maailmas kasvatatavast
geneetiliselt muundatud taimeliigist levinuimad on soja,
mais, puuvill ja raps. Sojasrott on kõige väärtuslikum
taimne proteiinisööt. Lisaks väljutavad sojasöödaga toidetud
loomad vähem kasvuhoonegaase. Ühe broileri kasvatamine
kahekiloseks võtab tööstuses aega 40 päeva. Kodus
kasvatamisel võtaks see pool aastat. GMOde mõjusid
inimestele on olnud võimalik uurida vähem kui 20 aastat.
Lisaks sisaldavad GM-taimed tihti rohkem mürkaineid,
kuna masstootmine nõuab suuremat kogust putuka- ja
umbrohutõrje kemikaale. Vähem on aga kõneldud GMOde
sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest. Paraguays on viimase
40 aasta jooksul muudetud 70 protsenti endiste
vihmametsade aladest sojapõldudeks
annaabi.ee 
