Suhtlemistavad aasias
mulje pärast, vajadus olla korrektne, aus ja sünnis. Inimestevahelises suhtlemises tähendab
vajadus aidata teist häbist päästa (ja seda tehes päästa ka end) seda, et inimene ei ütle alati
otse välja, mida ta mõtleb. Väline mulje (tatemae) avaldatakse, kui sisemisi tundeid (honne)
mitte. Kuid kaudne suhtlemine, kas silmside või muu mitteverbaalse käitumise abil, aitab
honne edasi anda. Lääne inimeste jaoks märgib see sageli kahekeelsust: aga see ei ole nii.
Jaapanis on inimest esmatähtsaks eesmärgiks säilitada harmoonia ja väärikus (mis sageli
läänes teisejärguline), ja mitte petta.(Foster 2000:29)
Lõuna-Korea:
Kontekst ei ole Lõuna-Koreas suhtlemisel määrav, kuid see lubab sageli otsest ja vastandavat
kõnet. Lõunakorealased on otsekohesed, kuid harva järsud; kuigi nad ütlevad, mida nad
tunnevad (tunne on neile väga tähtis), ei taha nad väärikust kaotada ega olla ebaviisakad