Selle pooldajad leiavad, et see aitab kaasa erineva kultuuride ja rahvuste säilitamisele ning, et mitmekeelsuse kadumisel ei oleks riigipiiridel enam suurt mõtet. Mitmekeelsust mitte toetavate inimeste argumentideks on aga mugavus, inimeste ühtsustamine ja kommunikatsiooni parandamine. Samas võib mitmekeelsust mõista ka inimese enda mitme keele kasutusena. Näiteks kui lapse üks vanem on venelane ja teine eestlane. Eestis on see ju üsnagi levinud. Laps kasvab üles kahekeelses keskkonnas ning tänu sellele oskab ta samuti mõlemat keelt. On olnud spekulatsioone, kas see mõjub lapsele halvasti. Kas see mõjutab tema suhtlemist kaaslastega ja tema tulemusi koolis keeletundides? Arvan, et võibolla esimestel eluaastatel võib lapse sõnavara tõesti väiksem olla, kuid hilisemas elus tuleb see talle ainult kasuks. Mitmekeelsus on üks vägagi väärtustatud oskustest näiteks kasvõi tööturul.
Hingeline täiuslikkus, mille poole T. Pulatovi jutustuste tegelased püüdlevad, teeb nendest ,,looduslastest" erakordselt rikka hingeeluga inimsed. Selle hingerikkuse poole liikumisel ei karda nad ületada tõsiseid raskusi. Dusan. Romaani peategelane on Dusan, kelle elukäiku kirjanik jälgib sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni. Dusani perekonnas on viis inimest: ema, isa, vend Amon, vanaema (vanaisa oli surnud pärast tütre esiklapse sündi), vanaisa. Dusan kasvas kahekeelses keskonnas: vanaemaga rääkis tadziki, ema, isa, maal elava vanaisaga usbeki keelt. Seetõttu kujuneb Dusani võõraks nii usbekkide kui tadzikkdei hulgas. Suurimaks vaimseks mõjutajaks on vanaema, aristokraatlike maneeridega 65 naine, kes õpetab teda iseseisvalt hakkama saama. Vanaema oli suguvõsa traditsioonide suur austaja, arvates, et kui teda enam ei ole, laguneb perekond seestpoolt ülemäärase lusti ja muretuse tõttu
annaabi.ee 
