Eesti hülged
sest mingid kaelarihmad või valjad selle voolujoonelise eluka seljas ilmselt ei püsiks. Samas seab
see kinnitusviis piirangu uuringu pikkusele: kevadise karvavahetusega vabaneb loom ka
kaasaskantavast teadusaparatuurist.
Märgiselt saadud teabe põhjal võib järeldada, et hüljes tunneb end ebamugavalt vaid mõned
tunnid pärast seadme paigaldust. Sedagi ilmselt mitte kandami enda, vaid elamuste tõttu, mida oli
tekitanud lähikohtumine kahejalgsega. Muul ajal saadud teave langeb kokku inimsilmaga
vaadeldavate loomulike käitumismustritega.
Uued täppisriistad võimaldavad mõõta ja kuvada iga üksikut sukeldumist ning vaadelda veealuse
käitumise iseärasusi, näiteks rännete, toidu otsimise ja leidmise puhul.
Niisugused üksikasjalikud andmed võimaldavad senisest palju täpsemaid üldistusi, näiteks saame
hea tervikpildi hüljeste ajakasutusest. Samuti saame hinnata energiahulka, mis loomadel kulub
annaabi.ee 
