Hobusekasvatus
kasutustarbega tori tõu edasiarendamiseks.
Maaeralduse põhimõte oli ühe perekonna ja kahe hobuse töönormi suuruses silmas
pidades maa headust-seisupaika ja muid kohalikke olusid. Eestile on olnud kombeks 2
hobust paarisrakendis maad harimas. Ühe hobuse kohta tuli meil 1926a. 5,6 ha põllumaad
ja 5,3 elanikku. Seega pidi rajatava asundustalu suurus olema vähemalt 10 ha haritavat
maad+3-4 ha heinamaad kodust kaugematel jõelammidel. Selliseid kahehobusetalusid
tehti üle 32 tuhande, peale selle veel üle 23 tuh ühehobusetalu nn. käsitöölistele
(kingsepad, rätsepad, kooliõpetajad jt.). Seoses maareformiga tõusis hobuste arv
Vabadussõjaaegsest 167 tuhandelt 230 tuhandeni (1927), viidi lõpule universaalse tori
hobusetõu aretus, kahekordistus talude arv, koos üksikmajapidamiste arvuga tõusis see
1940.aastaks 140 tuhandeni.
Tori tõu IV periood (1936...1959).
annaabi.ee 
