Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ja mina, idioot, ütlen neile ilusti seltsimehelikult: kell viis tulge minu juurde. Astuge
sisse, uks on lahti; oodake, sest mina tahan teile inimese jume anda, mina tahan teie
otsaesiselt kustutada loomamärgi. Aga nemad: mis see maksab? Kuradite kurat! Kelleks te
mind õige peate? Ja teie, seamolu, teie. Hall orikas, kas teil ei olnud häbi seda minult, oma
seltsimehelt, küsida? Ei olnud häbi? Või ei pea teie mind oma seltsimeheks? Aga kuis ma saan
siis teist inimesed teha, teie kaheharalised neljajalgsed? Kas hakkab keegi raha eest tegema
loomast inimest? Isegi saksa professor ei tee seda, aga sakslane teeb raha eest juba kõik. Mina
ammugi mitte, sest mina olen sotsialist ja käin läbi ainult omasugustega. Kui teie asemel
istuksid siin naised või ninasarvikud, isegi siis talitaksin ma, nagu nad oleksid mu seltsimehed.
Aga teie olete ometi pisutki paremad kui naised, sest neil pole muud kui tönn lahti. Ei saa õieti
suudki veel paotada, juba uluvad. Ja teie, puupead, samuti
annaabi.ee 
