Motivatsioon
Intelligentsuse kahefaktoriteooria
Arukuse ühefaktoriteooriatele rääkisid vastu paljud faktid.Näiteks ei saa nende abil
rahuldavalt seletada küllaltki segadasi juhtmeid, kus keskpärase intelligenttsusega inimene
saavutab silmapaistvalt kõrgeid tulemusi mingil alal, samal ajal kui väga arukaks hinnatud
isik ilmutab mõnel kitsal alal, näiteks ärielus või kunstis, täielikku saamatust ja õpivõime
puudumist.Arukuse kahefaktpriteooria alusepanija inglane C.E.Spearman lähtub oletuses, et
üldintelligentuse kõrval eksisteerib veel loendamatu hulk teisi spetsiifilisi arukuse vorme,
mille tähendus ja toime ilmnevad neile vastavais eritoiminguis. G-faktor aitab oma vaimu
energiaga paljuski ka säärastel tegevusaladel- muusika, maalikunst- kus mõtlemistegevus
näib olevat tagaplaanil. Eriintelligentsuse algmed saavad oma jõu üldarukusest, sõltudes
samas palju enam kasvumiljööst ja inimese arengust.