(Kuu ja päike) Kaks venda ees, kaks taga, tõttavad kõik, aga ükski ei pääse teisest ette, ükski ei saa teist kätte? (Autorattad, vankrirattad) Arv ja number 3 Tööraamat lk 48 ja 49 Arvu 3 ja igat järgnevat naturaalarvu õpitakse tundma samuti nagu arvu 2. Lähtutakse viimati vaadeldud hulgast. Arvu 3 õppimisel lähtutakse 2-elemendilisest hulgast, arvu 4 õppimisel 3-elemendilisest hulgast jne. Õpetaja asetab tahvlile hulga, milles on 2 elementi, õpilased laovad kaheelemendilisi hulki oma lauale. Õpetaja kirjutab hulga kõrvale arvu 2. Viimati moodustatud hulgale lisatakse veel üks element. Saadakse uus hulk, mida võrreldakse eelmise hulgaga. Selgub, et selles hulgas on elemente ühe võrra rohkem. Näide. Õpetaja asetab tahvlile punastest ruutudest moodustatud hulga, milles on 2 elementi. Seejärel kirjutab õpetaja hulga kõrvale arvu 2. 2 Punaste ruutude alla asetab õpetaja sinised ruudud ja kirjutab ka selle arvu. 2
o DEF. Graaf on paar G = (V,E), kus V on mittetühi hulk ning E hulk, mille elementideks on hulga V kaheelemendilised alamhulgad. Hulga V elemente nimetatakse graafi tippudeks, hulga E elemente aga servadeks. Ülaltoodud graafi puhul näiteks on V = {A,B,C,D,E} Ja E = {{A,B}, {A,C}, {A,D}, {A,E}, {B,C}, {C,E}}. 30 Multigraaf o DEF: Et toodud definitsioonis loetakse servadeks ainult tippude hulga kaheelemendilisi alamhulki, siis ei tohi graafis esineda silmuseid, st servi mis ühendavad mingit tippu iseendaga, ega kordseid servi, olukordi, kus mingit kahte tippu ühendab rohkem kui üks serv. Siiski tuleb vahel ka neid arvestada, sellisel juhul räägitakse graafi asemel multigraafist. Täisgraaf o DEF: Täisgraafiks nimetatakse graafi, milles iga tipupaari vahel on serv. Nullgraaf o DEF: Nullgraafiks nimetatakse graafi, milles pole ühtegi serva. Täiendgraaf
annaabi.ee 
