Gustav Klimti teoste analüüs
hinge ja tabas nende isikupärasuse, tunded, karakteri ja persooni tähtsuse. Klimtile
oli iseloomulik, et kehaosad olid kui fragmendid, kummaliselt eraldatud ülejäänud
kehast.
Naturalistlike nägude mõju on täiustatud ornamentaalsete ümbrustega, mis mõjuvad
pea ümber nagu halo, kroon või müts. Teine funktsioon nendel dekoratiivsetel , siiski
tähenduslikel vormidel, on tabada figuuri struktuur kahedimensioonilisel
ornamentaalsel alal ka siis, kui see on täielikult paigal.
Aina suurenev ornamentide kasutus Klimti portreedes on järk-järguline areng.
Daamide portreed muutuvad järjest enam ,,kehatuks". Mitte terve keha pole edasi
antud erootiliste tunnustega, vaid need on nihutatud ornamentidesse. Ornamendid
lisavad karakteritele materjaalsete elementide luksuslikkust ja täiuslikkust, milletõttu
nende naiste staatus tundub palju kõrgem kui fotodel, mis neist tehtud on.