2)allkirjastatud sõnumi lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. Vigade avastamise meetodid: Paarsuse kontroll. See jaguneb töötama 80date keskel ja 90datel arendati seda edasi. See on pakettside protokoll, see kodeerib andmed väkestesse kindla suurusega kokkuvõtet, mis arvutatakse originaal IP datagrammist; allika autentimise infi;sõnumi puutumatust. 3)järgmise päise tüüpi, mis määratleb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole pakettidesse. See erineb IPst ja Ethernetist. Algselt plaaniti seda teha otsast-otsani tehnoloogiana aga reaalses elus kasutatakse seda andmete tüübi: (TCP, UDP, ICMP,jne). Teine protokoll, mida IPsec sisaldab on ESP, mis tagab salastatuse, saatja autentimise ja andmete võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt
Vastasel korral palutakse andmeploki saatmist korrata. /// ==> EDC error detection and correction bits. D andmed, mida kaitstakse vigade kontrollimisega, võib sisaldada header-välju. // Vigade avastamine ei ole 100% usaldusväärne, protokoll võib mõnesid vigasid mitte märgata, aga seda juhtub harva. Liiasus andmete lõppu lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. ==> Vigade avastamise meetodid: 1) Paarsuse kontroll. See jaguneb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. 2) Tsükliline liiasuse kontroll. Arvutatakse CRC kontrollsumma. Andmeid käsitletakse bitijadana.Et arvutada n-bitine (kahendarvu) CRC, võetakse andmeid (data) kui bitijada.
Vastasel korral palutakse andmeploki saatmist korrata. /// ==> EDC – error detection and correction bits. D – andmed, mida kaitstakse vigade kontrollimisega, võib sisaldada header-välju. // Vigade avastamine ei ole 100% usaldusväärne, protokoll võib mõnesid vigasid mitte märgata, aga seda juhtub harva. Liiasus – andmete lõppu lisatakse lisabitte, mis aitavad sihtkohas vigu tuvastada. ==> Vigade avastamise meetodid: 1) Paarsuse kontroll. See jaguneb ühedimensiooniliseks ja kahedimensiooniliseks. Esimese korral on võimalik avastada paaritu arvu bittide moondumist, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, milline on moondunud bitt. Kahedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik vigu parandada, kui moondunud on üks bitt. 2) Tsükliline liiasuse kontroll. Arvutatakse CRC kontrollsumma. Andmeid käsitletakse bitijadana.Et arvutada n-bitine (kahendarvu) CRC, võetakse andmeid (data) kui bitijada. Valitakse n+1 bitine jagaja G ja tehakse XOR tehet nagu kõrval
annaabi.ee 
