Loodeteelektrijaama töö põhineb basseini ja mere veetaseme vahe muutumisel, mida põhjustavad tõus ja mõõn. Tõusu ajal on veeväravad avatud ja vesi täidab paisutaguse veehoidla. Tõusu lõppedes, st mõõna ajal, väravad suletakse ja basseini kogunenud vesi lastakse läbi turbiinide tagasi merre voolata. On leitud tehnilisi lahendusi elektri tootmiseks ka tõusu ajal, need lasevad basseini täitval veel voolata sinna läbi turbiinide. Samuti on välja töötatud kahebasseinilised süsteemid, mille puhul tõusu ajal täidetakse üht ja mõõna ajal tühjendatakse teist ning turbiinid on kahe basseini vahel ja töötavad kogu aeg. Leidub ka loodeteelektrijaamu, mis meenutavad oma ehituselt tuulegeneraatorit. Erinevus on ainult turbiinilabasid liikuma panevas aines. Tuulegeneraatori paneb pöörlema õhurõhu erinevusest tekkiv tuul, loodeteelektrijaama generaatori aga tõusu- või mõõnavesi. MAAILMA ESIMENE LOODETEELEKTRIJAAM
igaüks) ning lüüse vee ja laevade juhtimiseks. Tõusu ajal on veeväravad avatud ja vesi täidab paisutaguse veehoidla, mille pindala on 22 km2. Tõusu lõppedes, st mõõna ajal, väravad suletakse ja basseini kogunenud vesi lastakse läbi turbiinide tagasi merre voolata. Kuid on tehnilisi lahendusi elektri tootmiseks ka tõusu ajal, need lasevad basseini täitval veel voolata sinna läbi turbiinide. Samuti on välja töötatud kahebasseinilised süsteemid, mille puhul tõusu ajal täidetakse üht ja mõõna ajal tühjendatakse teist ning turbiinid on kahe basseini vahel ja töötavad kogu aeg. Paisuga elektrijaama energiavarud on proportsionaalsed veehoidla pindala ja selle veetasemete vahe kõrguse ruuduga. Kuigi paisuga loodetehüdroelektrijaama rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi ja on kallis, on hilisemad opereerimiskulud väikesed. Näiteks Rance’is toodetud elektrienergia kilovatt-tund maksab
annaabi.ee 
